Kui palju kaalub üks bitcoin?

Päris kummaline küsimus. Seda võib ju vaadelda keskkonnamõju aspektist, sest Bitcoini kaevandamiseks on energiakulu pea 80 teravatt-tundi aastas. Eesti energiatootmine on ligikaudu 5 teravatt-tundi aastas. Seega “kaal” ühiskonnale on olemas.

Kuid kui proovida tarbija aspektist seda vaadata, siis see jääb kaugeks. Mõneti on bitcoini võrreldud kullaga, öeldes et see on kulla moodsam versioon. Bitcoini kui üks täiendav võimalus vara väärtuse säilitamiseks.

Kirjutamise hetkel oli Bitcoin hinnaga 56000 dollarit, kui viia see üle kulla hinda, siis tähendaks see 930 grammi kulda. Peaaegu kilo. Siit ka k930. Ühe aasta pärast on see number hoopis teises kohas, aga ehk see ongi hea võrdluspunkt.

Järgmine küsimus võiks olla, et kas see on palju või vähe? See on eraldi küsimus ja nõuab pikemat aega vastamiseks. Aga teeme ka seda. Vaid kaks aastat tagasi oli see suhe 75 grammi.

k930

Isiklikus plaanis on mind juba mõnda aega häirinud see, et ma ei ole jõudnud maailma huvitavate asjade kohta piisavalt avalikult kirjutada. Ei saa öelda, et oleks praegu ajastu, millal maailmas vähe toimuks. Ja ei paista ka seda, et maailm rahulikuks oleks muutumas.

Seetõttu saigi alustatud k930, et uurida maailma veidi ebatavalise nurga alt, küsida ebatavalisi küsimusi, sest sageli on nende taga päris olulised vastused. Teemadeks need mis mulle endale huvi pakuvad - tehnoloogiad, finantsturud, majandus.

Formaadi ja esinemistihenduse osas jätan vabad käed, aga nädalas korra kirjutada oleks ilmselt hea rütm.

Substack on päris äge kanal, mille abil ka uudiskiri iga artikli kohta välja saadetakse, seega tasub enda e-mail siia kirja panna, et kiirelt märge artiklite kohta saada.

Kristjan Lepik
kristjan ätt lepikpunktee