1.
Ühes chatis kirjutas J nii:
Twitteris Robert Kõrvits nii:
Veidi offtopic, ma sellega alles alustasin ja palju contenti seal veel ei ole, kuid minu Onlyfans konto on siin.
Kaotasin eelmisesse linki pooled lugejad, aga jätkame siiski põhiteemaga.
Ilma mingi kahtluseta on tekkinud viimasel ajal inflatsiooniline surve. Ülalolevad on ainult mõned näited. Lisaks näiteks päikesepaneelide hinnad on viimasel kümnendil tehnoloogia arenguga palju kukkunud, kuid viimase aastaga on need +30%.
Olemegi elanud mõneti kummalises maailmas - intressid on olnud nullis, keskpangad on trükkinud üüratus koguses raha, kuid inflatsiooni enne seda aastat ei olnud eriti tekkinud. Ma ehk peamiseks “süüdlaseks” peaks siin tehnoloogia arengut - ühest küljest tehnoloogia pidev areng teeb tooteid odavamaks (mõelge kasvõi 4K telekate hindu 5.a. tagasi) ja teisalt tehnoloogia areng ei lase tekkida palgasurvel - tehnoloogia on asendanud palju töökohti ning paljud töötajad üle maailma ei saa nii nõudvad palgaga olla.
Eks mõneti on alati süsteemis inflatsioonilisi tegureid ja teisalt ka deflatsioonilisi tegureid ning nende pidevas võitluses kujunebki kuhugile tasakaal - ametlik inflatsioonimäär on tegelikult selliste erisuunaliste tirijate summa.
2.
Aga praegu oleme me jõudud post-koroona maailma piirile ja siin on kõik inflatsiooni ümber läinud üsna imelikuks. Koroona on andnud tugeva majandusliku löögi ja riigid on selle toetamiseks eelarved miinusesse laskud (et finantseerida toetusskeeme) ning ka rahatrükk on veel ühe astme suuremaks aetud. Paljud riigid saadavad ka lihtsalt inimestele raha koju, et majandust turugutada (USA ja stimmyd).
Probleem on selles, et selline lai pahisev toetuste-juga on raskesti konkreetsesse kohta juhitav ning lendab igale poole.
Osad valdkonnad vajavad hädasti toetust (lennuliinid, restoranid, turism jt), osad sektorid ei vaja üldse mingit toetust (e-kaubandus, paljud muud online-ärid jt). Seega juhtunud on see, et üldise toetuspahinaga kuumendatakse mõned valdkonnad totaalselt üle. Vaadake kasvõi USA massilist jaeinvestorite möllamist aktsiaturul.
Raha on maailmas lihtsalt liiga palju ning kui siia juurde panna koroonaga seotud tarneprobleemid, siis saamegi hinnaralli väga paljudes kohtades.
3.
USA keskpank (FED) rõhutab pidevalt, et praegune kasvanud inflatsioon on ajutine. Samuti väidab keskmine alkohoolik, et praegune kõrgem suhtlustihedus pudeliga on ajutine. Sest kui FED väidaks, et inflatsioon ei ole ajutine, siis nad peaks hakkama intresse tõstma ja rahatrükki vähendama ja see jahutaks nii majandust kui turge. Sellega koos muutuks FED majandust päästvast kangelasest ka automaatselt avalikuks vaenlaseks nr 1 ja seda nad pehmelt öeldes ei soovi.
Aga kui neutraalsemate osapoolte arvamusi vaadata, kas inflatsioon on siis ajutine? Ega mina ka kindlalt seda ei tea. Sest elame praegu finantsturgude mõttes nii erakordsel ajal, et millegagi ei ole neid sündmuseid ajaloos võrrelda. Kuid ajas olen üha rohkem mõistnud seda, et inflatsioon on rohkem psühholoogiline kui aritmeetiline. Kui piisavalt paljud inimesed hakkavad inflatsiooni kartma, siis see juhtubki, sest selle hirmuga koos käivad ka tegevused.
Seega inflatsioon on kohati ka lumepallina käituv - kui see kõrgemal püsib, siis läheb see inimeste peadesse ja see omakorda lükkab inflatsiooni veel kõrgemale.
Kuid kui proovida kuidagi inflatsiooni võimalikku kulgemist kokku võtta, siis ma tooks välja kolm stsenaariumit läänemaailmale lähemaks viieks aastaks.
Inflatsioon ongi ajutine. Mõningase sahmimise järel sel aastal inflatsioon rahuneb ning post-koroona maailm saab olema taas rahuliku inflatsiooniga, nagu 2010ndad olid. Ma paneks selle stsenaariumi tõenäosuseks 20%.
Inflatsioon tõuseb 3-4% juurde. Rahatrüki ja miinustes eelarvete mõju jääb ning elame mõnevõrra kõrgema inflatsiooni tingimustes. See ei oleks kindlasti veel katastroof, kuid keskpangad peaks mõnevõrra rangemaks muutuma, et inflatsioon käest ei läheks ja see oleks piduriks ka turgudele. See on minu jaoks kõige tõenäolisem variant, ma paneks selle tõenäosuseks 50%.
Inflatsioon läheb käest ja näeme vahepeal ka 10% kohale kerkivat inflatsiooni. Keskpangad kaotavad kontrolli olukorra üle ning tulemuseks on totaalne kaos turgudel. Midagi meeldivat selles ei ole, kuid paraku on vastutustundetul finantskäitumisel ajaloos alati lõpuks olnud oma hind. Ma paneks selle tõenäosuseks 30%.
2021 veel post-koroona maailm alles loksub paika ja selgemalt näeme seda maailma ka statistikas järgmisel aastal. Kuid minu veendumus on küll, et inflatsiooniteema kujuneb väga oluliseks, tasub sellel silm peal hoida.
Aitäh, Kristjan! Mul on küsimus. Ma tean mitmeid inimesi, kellel on arvel mingi hunnik raha ja nad on mures inflatsiooni pärast ning nad sooviksid selle rahaga midagi mõistlikku teha. Aga Sinuga sarnaselt on nad ka mures, et kõik varagrupid tunduvad hetkel liiga kallid, et neid osta (aktsiate P/E suhted liiga kõrged, krüpto paneb hullu, kuld kallis ja nüüd tuleb välja, et puit ka kallis). Mida sellises olukorras teha?
Keskkonnahuvilisena meenus esimese osaga seoses Jevonsi paradoks, mille järgi näiliselt efektiivsemad ja rohelisemad tehnoloogilised lahendused suurendavad tarbimist niivõrd, et looduskahju tegelikult suureneb. Täna on seda üha suureneva firmade rohepesu valguses ka näha, kus inimestele jäetakse mulje, et mingi asi on loodussõbralik, mistõttu seda võib süümetundeta osta ja tarbida. https://en.wikipedia.org/wiki/Jevons_paradox