Kui tõsine on kliima ja keskkonnaprobleem? Selle teema ümber on maailmas meeletult palju müra, segadust ja pooltõdesid. Ühel inimesel on pea võimatu sellest läbi hammustada.
Olen viimase aasta jooksul seda teemat põhjalikult analüüsinud ja tahaksin teiega jagada mõningaid mõtteid. Arbonicsi ehitamisel tuleb metsade ja süsiniku teemaga süvitsi tegeleda, aga mind jäi vaevama ka laiem kontekst. Kui tõsine on kliimaprobleem, mis on eesootavad trendid ja kus võiks olla lahendused?
Probleem
Esiteks, probleem on kindlasti väga tõsine. CO2 on vaid üks mõõdik, kuid hiljuti avaldatud analüüs toob välja, et me oleme planeedi tervise osas praeguseks kasvanud kuue valdkonnaga üheksast üle kriitilise piiri.
Kas võtta kevadine põud Eestis, kuumarekordid Euroopas sel suvel või üleujutused – on selge, et oleme liikunud kliima soojenemise faasist põletavasse faasi. Mida rohkem ma numbreid uurin, seda suurem on mu mure, sest hoolimata paljudest aruteludest ja roheprojektidest, teeb 2023. aastal maailma CO2 heide uue rekordi. Kuigi roheline mõtlemine levib, kasvab inimkonna tarbimine veel kiiremini.
Aga kõikvõimalikku kliimapaanikat on ka väga palju, keegi ei viitsi lugeda järgmist lugu kuidas asjad on halvasti . Räägime sellest millised võiks olla lahendused.
Lahendused
Positiivne leid numbreid kaevates oli see, et lahendus on olemas. Tee sinna on paraku kuratlikult keeruline.
Lahenduseks on see, et kui inimkond praeguseks toodab CO2 reostust ca 50 gigatonni aastas, siis see on vaja nulli saada. Esiteks on vaja vähendada CO2 heidet (suures osas fossiilkütused) ning kuna päris heitevabalt me elada ei saa, siis ülejäänule tuleb vastu leida CO2-te siduvad projektid.
Ehitasin erinevate analüütikute toel ka mudeli, mis näitab millistest blokkidest saab meie teekond sinna kujuneda, kes tahab, saab siin lugeda. Praktilise näitena - kõik mõistavad, et tuule- ja päikesenergia lahendused on hea asendus fossiilkütustele. Kuid ainult sellele ei saa ka toetuda, sest see suvi oli heaks näiteks, et kui roheline energia kasvab üle 20-30% nõudlusest, siis tekib probleeme - võrgus ei pruugi päikeselisel päeval olla piisavalt nõudlust. Seega järgmiseks väljakutseks on salvestuvõimekuse kasv.
Kuid siiski saab roheline energia tuua pea 20% vajalikust CO2 emissioonide vähendamisest. Teine tugev samm on looduse suurem toetamine. Metsad on seal kõige võimsam tööriist. Kokku võiks loodus praeguse 2 gigatonni CO2 mahu asemel siduda 10 gigatonni CO2-te aastas, moodustades järgmise suure samba CO2 heite vähendamisel.
Edasi tuleb väga palju muid samme, mis vajavad teostamist - tööstuse elektrifitseerimine, hoonete heite vähendamine ja ka inimeste tarbmise muutmine.
Selge, teekond on olemas. Aga kuidas seda hoogsamalt käima hakata? Olen sellega palju pead murdnud, sest see on ülesanne kogu inimkonnale, lahendused peavad jooksma üle riigipiiride.
Kuidas jõuda lahenduseni?
Paljudel hetkedel on mulle tundunud, et selle võitluse edukus on võimatu. Kuid siiski olen jõudnud ühe lahenduseni, mis saaks olla üks olulisemaid tööriistasid selles võitluses. Lahendus oleks järgmine - see kes CO2 reostust teostab, olgu selleks ettevõte, riik või eraisik, peab selle eest ka maksma. Ja saadud rahaga rahastatakse projekte ja osapooli, kes suudavad tõendatult CO2 sidumise samme astuda.
Loogika on ju tegelikult rabavalt lihtne - see keskkonda reostab, peab selle eest ka tasuma. Seni on looduse kasutamine oma ettevõtte eduks olnud ju enamasti tasuta.
Esimene versioon sellest lahendusest juba toimib - vabatahtlikul süsinikuturul ettevõtted oma jalajälje eest juba maksavad. Kuid see on veel seni vabatahtlik. Olen veendunud, et see liigub kohustuslikuks muutumise suunas. Ma nimetaksin seda isegi “Maailma majandus 2.0” - kuidas suudetakse keskkonna reostamisele hind külge panna.
Väga heaks näiteks sel suunal on Apple eelmise nädal uudis. Nimelt nende uus nutikell on nende esimene süsinikuneutraalne toode. Nad esimese sammuna töötasid selle toote CO2 jalajälje vähendamisega, seda nii transpordi, materjalide kui ka tootmise puhul. Selliselt suutsid nad vähendada jalajälge -78%. Kuid seda ei saa siiski päris nulli viia, seega ülejäänud 22% nad katsid ostes süsinikuturult süsinikukrediite. Sellel turul saavad näiteks ka Eesti metsamanikud vastaspooleks olla.
See kõik tähendaks väga ulatuslikku majanduskeskkonna muutust, on valdkondi kelle kasumlikkus väheneb ja teisi kellel suureneb. Seega võitlust saab olema kõvasti. Kuid usun, et selle loogilise lahenduse suunas järgmisel kümnendil liigume.
Otsustasime sel sügisel ka käivitada Arbonicsi veebiseminaride seeria, esimene toimub juba järgmisel esmaspäeval (25.09) ja räägin just sel teemal - kuidas majandus kliimateema ümber muutumas on.
Lisalugemist:
* Kirjutasin ka Maalehes hiljuti sel teemal
* Kes tahab päris sügavuti kaevata, siis kirjutasin pikema selle teema lugudeseeria nimega Climate Kraken
Hmm see metsade ja co2 sidumine on küll üle dimensioneeritud:
https://www.youtube.com/watch?v=gqht2bIQXIY
"Siin on mr beast projekt - 20 mil puud."
you gotta be honest, telling people that planting 20 million trees would be a 'big deal' when in reality it would offset ONLY the CO2 emissions of the USA by half a day..... is probably overselling it!
Olen jälginud ühte krüptoprojekti (Chia). Neil minu arusaamist mööda World Bankiga koostöös ehitamisel Climate Warehouse, mille eesmärgiks on täpselt CO2 kvootide jälgitavus nii saastamise kui püüdmise osas. https://www.theclimatewarehouse.org/tools/simulation-3
Kas Arbonics tegeleb lähedaselt samas valdkonnas?