Loomingulise töö tasustamine on katki. Kas NFT-d päästavad?
1.
Hiiumaa metsade vahel puhates on ringelnud peas erinevaid mõtteid, kuid üks mõttepundar on järgmine - loomingulise töö tasustamine on üsna katki.
Internet tuli ja lõhkus mitmeid mudeleid loomingulise töö ümber. Palju loomingut on tasuta kättesaadav ning uusi ärimudeleid pole veel päris leitud. Selle tulemusena on paljud praegused lahendused kummalised ja vildakad.
Võtame kasvõi Facebooki ja Instagrami. Sinna toodetakse igal päeval väga suures osas sisu, kuid kogu tulu võtab platvorm endale. Igaüks kes pilte või teksti lisab, on justkui Facebooki tasuta tööline.
Siis selle ümber on ehitatud igasuguseid kummalisi mudeleid, millest üks on suunamudijate oma - proovida sponsordiilidega raha teenida, kuna platvorm neile ei maksa. Mis muudab selle toodetava sisu kohati üsna kummaliseks kõverpeegliks.
Ma nimetaksingi praegust aega platvormide võimutsemise ajastuks - väga suur osa võimust on koondunud platvormide kätte. Samamoodi on võimul ju ka Apple - 30% äppide tulust läheb neile ja ise valivad, keda nad oma poodi lasevad.
Olukord on nadi, kuid ma arvan, et see on ainult vahefaas. Lootust on.
2.
Üheks lootuskiire andjaks on kasvõi seesama Substack, kus antud teksti loete - kirjutajatel on võimalik otse oma lugejateni jõuda ning platvorme hakata mängust välja lülitama. Omaette küsimus on, kas Eesti on piisavalt suur, et siin nišsides kirjutajad saaks sellest endale töökoha luua. Kuid ma võiks kiirelt nimetada vähemalt 20 inimest, kelle tasulist uudiskirja ma Substackis loeks.
Kuid kusagil käib veel vingema potentsiaaliga uuenduslik möll. Ehk siis krüptomaailm ja NFT-d (non-fungible tokens - loe siin). Lühidalt kokku võetuna on NFT võimalus pöörata digitaalne teos unikaalseks ja jälgida kogu selle ajalugu.
Viimase kuu ajaga on NFT turg möllust veel sammu edasi astunud.
Näiteks selline pilt kivist maksis 1,3 miljonit dollarit.
Cryptopunks on üks kuumemaid teemasid, 10000 logaritmi abil genereeritud lo-res digiprofiilipilti. Kõige kallim neist maksis 13 miljonit dollarit ja MITTE ÜKSKI ei maksa momendil alla 100 Ethereumi ehk 330,000 dollari. 2017.a. cryptopunks loodi ja siis sai neid pea tasuta.
Eelmine nädal ostis Visa ühe cyberpunki, siis oli hind 150,000 dollarit - see nädal üle 2x kõrgem.
3.
Mida hekki toimub?
Ühes ääres on paljud loomingulise töö tegijad, kellele ei taheta midagi maksta ja teises ääres saadakse .jpeg pildi eest arvutis miljoneid dollareid.
Proovin kokku võtta.
Esiteks, iga tehnoloogia on alguses kummaline, meenutab pigem mänguasja kui päris lahendust.
Ma ostsin esimese nutitelefoni umbes 5.a. enne esimest iPhone’i. Potentsiaal oli olemas, aga see oli vigu täis, midagi eriti ei töötanud ja tegi elu pigem keerulisemaks kui lihtsamaks. Kõik naersid. Ka esimene iPhone oli tegelikult üsna lombakas toode. Aga kümne aastaga suudeti see tehnoloogia massidele tarbitavaks teha.
Paljud on krüptomaailmas viimase aastaga palju teeninud ning see selgitab ka seda, miks nii ulmelisi summasid ollakse valmis digikunsti eest maksma. Küll see ajaga normaliseerub.
Kuid minu jaoks on NFT-de potentsiaal on hoopis laiem kui tänane lahendus. Sest kogu selle lahenduse aluseks on Ethereum ja smart contracts. See võimaldab määrata teose omaniku ja kogu tehingute ajaloo. Ning näiteks ka juba alguses sisse kirjutada selle, et kui autor saab iga müügi pealt näiteks 10%. Siis kui autor alguses tuntud ei ole, võib see summa olla 1000 eur ja kui kunagi kuulus on, siis miks mitte ka miljoneid. See võimaldab rohkem tulu jätta autorile.
Nüüd kõige olulisem - lahendus saab laieneda kõikidele loomingulise töö liikidele. Praeguse digikunsti NFT-d on vaid esimene leiutis. Üks tehnoloogiainvestor kellega hiljuti rääkisin, ütles et NFT-d on justkui maakataster. Väga õige.
Ja seda maakatastrit saaks rakendada paljudes kohtades. Näiteks võib üks kirjanik kaasata uueks raamatuks ühisrahastusest raha, määrata õigused raamatule NFT-ga (kõik toetajad saavad osaluse) ja siis selle näiteks Substackis järjest avaldada. Veel eriti huvitav on NFT raamistiku laienemine reaalsesse maailma, samamoodi saaks ka füüsilist kunsti õigustega määrata.
Ethereum + smart contracts võimaldab väga laia mänguruumi ja me täna oleme alles esimeses faasis. Siit läheb edasine väga põnevaks ning minu usk on sellesse, et loomingulise töö tegijatel tekib väga palju uusi võimalusi. Tuleb vaid kastist välja mõelda, uued mudelid tulevad tõenäoliselt üsna vanadest erinevad ja … loomingulised.
//
PS. Eestist on üks äge näide kuidas tehnoloogid ja kunstnikud koos on lahendusi otsimas (hea töö Edgar ja Olga!) - Mutagen.
PS2. Loe siin kuidas Damien Hirst proovib reaalse kunsti ja NFT siduda:
Tere, pakuks sulle huvi krüptomaailm+kinnisvara. Tervitades Margus