Öö pimedaim hetk on vahetult enne päikesetõusu
Taavi Tamkivi ja Kristjan Lepik analüüsivad vestluse käigus Eesti koroonanumbreid. Kuigi kevad tuleb väga raske, peaks suvi tulema oodatust palju parem.
Kristjan sattus ühel õhtul COVID-19 numbreid analüüsima. Nakatunute arv Eestis saavutas uusi tippe ja õhtu edenedes teatas valitsus riigi lukkuminekust. Kevad oli uuesti talveks pööranud ja olukord oli kaugel kiidetavast. Teiste riikide näiteid vaadates tundus üha enam, et see ongi kõige tumedam hetk. Nii kirjutas Kristjan Taavi Tamkivile, kes on COVID-19 andmeid analüüsinud.
K: Hei, nägin su kommentaari Jaak Vilo postituse all. Mulle tundub muu maailma numbreid vaadates üha rohkem, et paari kuu pärast on Eestis see neetud viirus suuresti kontrolli all. Paranemine võib olla kiirem kui oodatakse. Äkki peaks sel teemal avalikult kirjutama?
Taavi lõpetas enda laste kooli saatmise kohe pärast viimast koolivaheaega kuna nägi, et ei kool, linn ega riik ei tee otsust neid sulgeda veel niipea, hoolimata numbritest, mis rühivad kindlalt ülesmäge. Neljalapseline pere proovib nüüd kooli, kodu ja tööd ühildada, tehes seda linnast eemal, Haanja mägede vahel.
T: Artikkel, hea küsimus. Ühest küljest oleks kindlasti vaja positiivsust ja lootust luua (isegi, kui meil ei ole teaduslikku tõestust, vaid lihtsalt analüütiline arutelu), juba täiesti normaalsetel inimestel hakkab katus ära sõitma ja lülitatakse ennast lihtsalt igapäevasest uudisvoost välja.
Teisalt ei saa me tekitada ka tunnet, et "no worries, küll see varsti ise üle läheb, tehke midagi või ärge tehke".
K: Kindlasti ei tahaks jätta muljet, et chill - kõik saab korda. Kevad tuleb kindlasti raske. Kuid majandusega paralleeli tuues - sageli ei suudeta olukorra paranemist ette näha, kuid kui see kohal on, siis on see silmaga nähtav ja mõistetav. Öeldakse, et öö kõige tumedam hetk on vahetult enne koitu.
Aga äkki on see info jagamise vorm hoopis kahe võhiku vestlus? :)
T: Mõtlen natuke veel ja kirjutan õhtupoole edasi, aga see "majanduseksperdi ja tõenäosusteoreetiku R-diskussioon" kõlab täitsa hästi juba.
K: Hüva!
Aga kui nüüd sisusse minna, siis minu tees paranemiseks põhineks neljal sambal:
1) Üha suurem hulk vaktsineerituid (kuuldavasti peaks EL poolt ka tarnetempo peatselt paranema);
2) Praegune suur nakatunute arv tekitab suure hulga antikehadega osapooli;
3) Ilmastik siiski ka loeb (kevadel-suvel ollakse rohkem õues ja tuulutatakse tubasid);
4) USAs ja UKs on nakatunute arv viimase kuu ajaga kiiresti vähenenud - seal ollakse küll vaktsineerimisega eespool, kuid see on näide ka teiste riikide jaoks. Viiruse leviku vähenemise taga on nendes riikides just punktides 1-3 toodu.
T: Ma ootan ka sellist klaaslae-efekti - suurimad nakatajad (“linna peal pidutsejad”) ja ohukolletes töötavad inimesed (nt hooldekodude töötajad, õpetajad), kelle kaudu varem sai kümneid inimesi nakkuse, ei ole enam tänu haiguse läbipõdemisele ja/või vaktsineerimisele ohtlikud. Samas kui meiesugused vabatahtlikus isolatsioonis püsijad jäävad küll endiselt "ohtlikena" alles, aga meie käitumise tõttu on meie personaalne potentsiaal teisi nakatada üle 10x madalam.
Tänased mudelid eeldavad mingis mõttes lineaarset haiguse leviku kiirust kirjeldava nakkuskordaja “R0” muutust (st R0'i MÕJU on küll eksponentsiaalne, aga R0 ise liigub tänastes mudelites üles-alla vist pigem lineaarse valemi järgi). Aga, vaadates meie ümber, kasvõi teisi Balti riike ja nende nakatumistrende, siis võiks ju arvata, et Läti-Leedu ei saanud oma R0'i alla mitte (ainult) ühiskonna sulgemise tõttu, vaid suuresti ka tänu sellele nakatumise “klaaslaele” - kõige suuremad haiguse jagajad said lihtsalt mingi hetk otsa ning nakatumised hakkasid pigem seetõttu langema.
K: R on siis COVID-19 puhul üks väga kriitiline näitaja - näitab, kui palju teisi inimesi iga nakatanu suudab veel nakatada. Jaak Vilo vahendatud joonisel on näha tohutult suur vahe selles, kas R=1,2 või R=0,8. Esimesel juhul nakataks nakatanu siis 1,2 inimest, teisel juhul 0,8. Sisuliselt näitab, kas viirus jätkab kasvu või mitte. Esimesel juhul liiguksime katastroofi suunas, teisel juhul olukord oluliselt paraneb.
Seetõttu lõi valitsus ka ranged piirangud, et R alla saada ja koos sellega ka nakatanud ja haiglaravi vajajad.
Allikas: https://covid.hep.kbfi.ee/
T: Üks mõttetera mis ka varasemast peas on - inimeste igapäevane kontaktide arv on küll väga erinev, aga allub siiski mingile mustrile. Ühiskonnagrupid - näiteks koolilapsed, ettevõtjad, tehasetöölised, pensionärid, tudengid jne - nii nende kontaktide arv ja intensiivsus käituvad küll üsna erinevalt, aga mõlemad näitajad alluvad nende segmentide sees mingisugustele jaotusfunktsioonidele-tüüpmustritele. Koroona vastu võitlemises korratakse, et "peame kõik oma kontakte vähendama". Aga kui palju? Kas 100%? (st 100->0, 10->0, 2->0), 50% (100->50, 10->5, 2->1) jne. Ei saa ja ei tasu eeldada, et kõik teevad x->2. Aga, kui keegi teeb 100->2 (nt meie sõber S), siis on selle mõju kordades suurem kui kümne pensionäri 4->2, st isegi, kui need pensionärid S’i arvelt liugu lasevad ja igaüks endiselt oma nelja sõbraga edasi suhtleb, on ühiskonna kogukontaktide arv siiski 2.5x väiksem kui tavaliselt.
See on taas asümmeetria, mida need nakkuse lõpu mudelid arvesse ilmselt ei võta ega saagi võtta, aga diskussiooni teemaks hea küll.
Seda teemat saab veel näidetega laiendada - näiteks tervisesportlane x käib üksi või sõbraga suusatamas ja teda tambitakse meedias "te peate kontakte vähendama" vs tervisesportlane y käib 3x nädalas hokitrennis ja võistlustel, sulgeb pärast igat mängu koos tiimiga higisesse riietusruumi, kasutades mõlemad argumenti - "tervisesporti peab ju ikka tegema!". Küll aga on ühe tervisesportlase ala teisest 10x ohtlikum ja sellest lähtuvalt tuleks neil ka erinevaid järeldusi teha.
Või tööalaselt - õpetaja vs hambaarsti vs kassiiri vs kodutööl oleva progeja päevaste kontaktide arv x kestus ja see, kuidas keegi sõnumit "te peate kontakte vähendama" tõlgendada ning ellu viia suudab.
K: Asjalik mõte, kuid eks üksisikul on päris keeruline selles infomüras õigeid otsuseid teha. Ning see on ka põhjuseks miks R prognoosimine nii raske on ja ei piisa ainult COVID-19 andmetest - R on palju kinni inimeste käitumises ning valmisolekus kontakte vähendada. Ringi vaadates tundub, et inimestel on juba tohutu koroonaväsimus. Kõrini sellest viirusest ja piirangutest, märkamatult lubati endale rohkem kontakte, valitsus ka otseselt piiranguid ei seadnud ja ongi tulemus käes. Kasvõi neid pidusid toimub juba kuuldavasti päris palju, mis sotsiaalmeediasse ei jõua. Uus varjatud ajastu.
See tüürib nüüd juba teemast kõrvale, aga ka vaimne tervis on psühholoogide hinnangul koroona tõttu kõvasti kannatada saanud - inimestel on laiemalt väga suur ebakindlus, ebamugavus. Eks pikalt kestnud piirangud jätavad paratamatult ka käitumusliku jälje. Viitasin Facebooki Nädalavahetuse lugemisnurgas ka sellele artiklile, mis näitab, et inimesed reageerivad traumadele väga erinevalt ning COVID-19 on paljude jaoks kindlasti traumeeriv kogemus. Lisaks peaksime muret tundma laste pärast, psühholoogid ütlevad ka Eestis, et koroonaaeg on kasvatanud ärevushäireid ja suitsidaalsust.
Olgu, nüüd põhiteemasse tagasi, jäi silma selline Kaur Parve postitus - õhuniiskus kui oluline argument COVID-19 levikul. Praegune väga kuiv ja külm talv on seisu halvendanud, ruume ei niisutata ja aknaid lahti ei hoita - kevad võiks siin väga olulise paranemise kaasa tuua.
T: See tuletab jälle meelde juba eelmisest kevadest pärit mõttekäiku - mai-juuni ilmade mõju nii COVIDile kui ka muudele viirustele Eestis, aga ilmselt ka Soomes jms. See-eest riikides, kus on enam-vähem kogu aeg normaalne ilm, möllas viirus kevade-suve tulekust sõltumata. Ehk see kogemus näitab samamoodi, et viirustele ei mõju mitte niiväga absoluutne temperatuur (k.a õhuniiskus), vaid selle muutuse amplituud. Kui kogu aeg on soe ja kõikumist ei ole, ei kõigu ka viiruse levik sellega korrelatsioonis, aga vastupidine justkui kehtib.
Võibolla läheb see teema liiga laiaks, aga tuttav ehitusettevõtja rääkis juba möödunud suve keskel sellest vanade ventilatsioonisüsteemide väljavahetamise olulisusest (koolid jms), mis oli juba siis täiesti ilmne vajadus, aga mida siis ignoreeriti. Ei ole kuulda olnud, kas selleks suveks on vastavateks töödeks juba hanked välja kuulutatud.
K: Uurisin just lendamisega seotud riske ja lugesin kui põhjalikku tööd on Lufthansa teinud kabiini ventilatsioonisüsteemidega. Sisuliselt on nakatumisrisk väiksem kui maa peal.
Silma jäi Goldman Sachs’i joonis - nad prognoosivad, et USAs ja UKs on teise kvartali lõpuks 60-70% inimestest vaktsineeritud ja koos sellega karjaimmuunsus saavutatud, mis peaks tähendama, et viirus on suuresti kontrolli all. Euroopas läheb küll veidi kauem, aga siiski. Need riigid on praegu heaks näiteks, küll on seal juba tänaseks 30% vaktsineerituid.
T: Now we're talking! Samale graafikule peaks saama välja joonistada ka selle R'i oodatava languse. Mõnedes riikides langeb see tänu kiirele vaktsineerimisele, teisalt jälle suure läbipõdemise tõttu. Silma järgi langeb see alla ühe siis, kui läbipõdenute-vaktsineeritute tase jõuab 60-70%ni (sinnamaani on joonte kasv kiirenev, pärast seda aeglustuv).
K: Jah, ja kui Eesti praegust seisu vaadata, siis meil on juba üle 130 000 inimese vaktsineeritud ja hinnanguliselt 100 000 on ka COVID-19 läbipõdemise tõttu antikehadega. Kuna nakatunuid on praegu nii palju, siis jätkab see number kasvamist ja paralleelselt kasvab ka vaktsineeritute arv. Varsti on neid summas 300 000, siis 400 000 ja ühel hetkel on viirus vältimatult kontrolli all - ei ole enam eriti kedagi nakatada ja R kukub jõuliselt.
Lõpetuseks veel üks positiivne noot. IT-spetsialist Edgar Maloverian viitab eelmise kevade piirangutele - saame ka usutavasti selleks suveks viiruse maha ning sügisel on juba vaktsiinikaitse peal. Eesti majandus on suveks küll koroona-eelse ajaga võrreldes väga erinevas kohas, kuid muutused majanduses väärivad eraldi pikemat analüüsi, sellest edaspidi.
Küll aga asuvad positiivsete nootide vahel jätkuvalt märts ja aprill. See on aeg, kus peame solidaarselt kontaktid nullilähedased hoidma ja vaktsineeritute hulga kasvu ootama. Kevad tuleb raske. Kui laseksime praegu, vahetult enne vaktsiinide suuremat mõju, surra riskigruppidel… siis oleks see üks kauakestev, rumal ja valus haav.
Taavi Tamkivi
Kristjan Lepik
Öö pimedaim hetk on vahetult enne päikesetõusu
Karjaimmuunsust võib oluliselt mõjutada muteerunud tüvede levik ja nende allumine vaktsiinidele.
Worst case scenario oleks kui viirus kogu aeg muteeruks ja muteerunud tüved ei alluks vaktsiinidele. Selisel juhul oleks viirus liikvel nagu gripp aga palju nakkavam ja ohtlikum.
Taavi ja Kristjan te jätate vaksineerimise tõhususe juures arvestamata isolatsiooni mõju.
Hetkel on nakatunute hulgas vanem vanusegrupp alaesindatud -- nad on isolatsioonis. Seega esimese 180 000 inimese vaksineerimise järel on paradoksaalne olukord. Suremus ja haigestumine ei vähene. Lapselapsed saavad lihtsalt vanavanemate juures käia. Ja see võib tuua kaasa suurema hospitaliseerimise hulga maapiirkondades, kus on väga kõrge keskmine vanus.
Edasi ei vähene suremus ja haiglaravi kohtade arv sellepärast, et riskigrupist väljas pool on suremuse ja haigestumise näitajad üsna ühtlased. Seega Eesti ainus viis kriisist välja on vaksineerimine. Kui 70% ei tule hilissügiseks ära, siis võime näha veel kolmandatki koroonalainet, mis võib olla isegi sama suur kui teine. Need kes on vaksineeritud vilistavad igasugustele piirangutele ja see laieneb ka nende vaksineerimata sõpruskondadele. Seega on valitsuse käitumine kriitiline. Eesti kas õpib oma teise laine vigadest või me jääme nende lollide hulka, kes peavad kolmandatki korda miljardeid laenama.