#39: Õlitehase limbo

1.

Rahvas on rääkinud.

Õlitehase (Enefit 280-2) probleemi mõistmiseks on väga oluline vaadata üleilmset trendi keskkonnamõjude osas. See on üsna ühene - liigume kiiresti selle suunas, et kes keskkonnamõju tekitab, peab selle ka kinni maksma.

Enimkasutatavaks mõõtühikuks on kujunenud CO2 ehk süsinikdioksiid. Kui projekti tulemusena tekib CO2 heide atmosfääri, siis saab selle pea alati välja arvutada. Sõltumata sellest, kas tegemist on maja ehitamise, kartulite vedamisega ühest riigist teise või põlevkivi kaevandamisega. Eriti kõrge on CO2 heide just fossiilkütuste puhul, seega on väga kiiresti selge, et õlitehasega projektiga kaasnev CO2 heide on kõrge. Koguni nii kõrge, et see ületab 10% Eesti 2035. aasta kasvuhoonegaaside heite eesmärgist.

Euroopa CO2 tonni hind (ETS):

Kui Euroopa Liit astub ka jõuliseid samme sellise tegevuse maksustamiseks, siis minu jaoks võtmeküsimus on, et milline on selle projekti kaasnev keskkonnamõju hind ja sellest tuleneb mõju maksumaksjatele?

Üks tuttav pankur ütles, et keegi suurematest pankadest ei ole valmis Eesti Energiale raha laenama selle projekti jaoks. Ma kuulen ka teistest riikidest, et naftaprojektide finantseerimine on äärmiselt raske. Nafta ja põlevkivi hakkavad rohkem maa sisse jääma, sest erasektori jaoks on keskkonnakulude tuleva risk liiga suur, see ei ole äriliselt tasuv.

Kes siis õlitehast finantseerib? Eesti maksumaksja. Sina, mina, sinu pere.

Tore, et noored kliimaaktivistid saavutasid Riigikohtus õlitehase ehitusloa tühistamise, keegi vähemalt võitleb.

2.

Sageli on väga oluline enne vastustesse sukeldumist küsida õiged küsimused.

• Miks tahab valitsus seda projekti üsna jõuliselt läbi suruda, kui ilmselt igasugune poliittehnoloogia ütleb, et see otsus tuleb tagasi ja hammustab väga valusasti?

• Miks ei ole selgeid arvutusi selle kohta, milline on kogukulu maksumaksjale?

• Täpsemate arvutuste all pean silmas näiteks “tasuta kvoote õlitehasele”. Tasuta lõunaid ei ole olemas, kas see tuleb ülejäänud majanduse arvelt?

• Kas me Eesti ühiskonnana ei ole piisavalt intelligentsed, et seda osata küsida?

• Või on projekti juhid seda osavamad ära hägustama?

• Miks tahab Eesti Energia nii väga seda projekti teha?

• Või õigemini - kes tahab? Kes isikuliselt on Eesti Energia kõige olulisemad niiditõmbajad?

3.

Kabinetivaikus. Hästi väike tolmutükk langeb erakordse aeglusega allapoole. Uks prahvatab lahti.

“See Antsu idee on lihtsalt fantastiline! Ma ei tea kust ta selle sõna peale tuli, aga see … mis ta nüüd oligi, kobar … kobarkäkk ju ei saanud olla? Kobarmeede või … oot …”

“Jaan, õpi see sõna selgeks, palun. Kompleksluba.”

”Jah, justnimelt, kompleksluba! See on lihtsalt nii geniaalne oma lihtsuses. Rahvas on nagunii sedavõrd pealkirjade tasemel, et nad ei saa sellest õlitehasest midagi aru. Ütleme, et teeme kompleksloa abil ja siis justkui võiks. See on nii keeruline, aga samas usaldusväärne sõna, et no kui kompleksluba saadakse, siis vast on korras. Ja saame rahulikult projektiga edasi minna!”

4.

Ettevõtluses ja turgudel on ütlus “don’t throw good money after bad.” See tähendab, et kui on kahjumlik projekt, siis ei tohiks sinna pimesi raha juurde panna, lootes seda päästa. Ma olen näinud, kuidas see väga, väga, väga tihti toob selle täiendava raha kaotamise.

Emotsionaalselt on see arusaadav, minnakse päästma hapuks läinud investeeringut. Kuid majanduslikult tuleks uue raha juurdepanekut vaadelda kui uut investeeringut. Üsna ego küsimus, kas suuta tunnistada oma viga või mitte.

Rahandusminister Võrklaev ütles, et seni tehasesse investeeritud 120 miljonit eurot on “on see väga karm ja vastutustundetu otsus olnud”. Kuid riik kaalub sinna ikkagi 230 miljoni euro juurde investeerimist.

Indikatsioon õlitehase CO2 jalajäljeks aastaks 2035 on 500 000 tonni CO2e heidet aastas. Eeldades ETS hinna tõusu 200 euroni selleks ajaks (on ka kõrgemaid prognoose), siis tähendaks see 100 miljonit eurot aastast maksukoormust. Seega tegelik kulu on 230 miljonist eurost kordades kõrgem. Seda lihtsalt lükatakse tulevikku. Meie lastele.

Üks hektar kasvavat metsa suudab aastas siduda 5-7 tonni CO2-te. Seega peab ligikaudu 100 000 hektarit metsa aasta otsa tööd tegema, et seda õlitehast tasakaalustada.

5.

Limbo - Lääne-Indiast pärit seltskonnatants

Limbo (ingl k.) - Koht taeva ja põrgu vahel, kuhu Rooma-Katoliku kiriku uskumuste kohaselt lähevad ristimata surnud hinged.

//

Muusika pannakse mängima. Tantsuriietes õlitehas ei lendle mitte maa ja taeva vahel, vaid taeva ja põrgu vahel, kaevudes vahepeal sügavale maasse, mulda lendab. Limbo-latt lebab mitme kilomeetri kaugusel maas.