#40: Eesti majandusest, I osa

• k930 lugeja JP tuli reedel ühel üritusel juurde ja ütles: “See k930 oli päris põnev lugemine, mis sa kunagi tegid”.

• Oot, mis mõttes “kunagi tegid”? Ma teen seda endiselt! Kuigi tõsi, viimane uudiskiri sai saadetud eelmise aasta novembris. Arbonicsi ehitamine võtab suure osa minu ajast, mistõttu on kirjutamine veidi tahaplaanile jäänud. Parandame selle vea kohe – siin on bullet-punktides mõtted Eesti majanduse kohta.

• JP küsis ka: “mida see k930 üldse tähendaski?” - sellele vastus kirja lõpus.

Majandus tervikuna

• Ei ole üllatus kellegile, et uudisvoogu domineerivad “Majandus langes üheksandat kvartalit järjest”. Suht maailmalõpu vibe.

• k930 alustamise mõte oli vaadata asju veidi teistsuguse nurga alt. Seega kuidas paistab see SKP joonis väga pikemas lõikes?

  

• Esiteks, see ei ole isegi ligilähedaselt võrreldav 2008/2009 kriisi kukkumise ulatusega. Pigem väike nõks alla.

• Teiseks, paljud ei tea, et SKP-d saab mõõta nominaalses ja reaalses vormis. Kui inflatsioon on 10%, siis peab majandus nominaalselt kasvama 11%, et reaalne majanduskasv oleks 1%. Pole kellegile üllatuseks, et viimastel aastatel on keskpankurite tegevuse tulemusena inflatsiooni üle kontroll kaotatud ja vaadake milline näeb viimase 5.a. joonis välja jooksevhindades:

  

• Seega olukord ei ole nii dramaatiline, aga vaatame kolme olulist kihti, selleks et mõista mis võiks edasi saada.

Idufirmad

• Ma arvan, et Eestis tervikuna ei mõisteta kui olulist rolli on idufirmad kerkinud mängima majanduses. Ja olles ise eelmine aasta raha kaasanud, siis ma julgen veendunult kinnitada, et selles valdkonnas on maailmas elu palju raskemaks läinud.

• Allolevalt graafikult nähtub, et idufirmade rahakaasamine on 2021–2024 jahtunud. See on veidi petlik, sest viimase 18 kuu jooksul on AI-ga seotud tehingud endale kolmandiku rahastusest napsanud. Kui sa ei ole AI-ga seotud idufirma, on raha kaasamine praegu raskem kui viimase 6–7 aasta jooksul ühelgi hetkel. AI on nüüdseks mulli faasi jõudnud, aga see on juba eraldi lugu.

  

• Idufirmade jaoks on raha kaasamine väga otseses seoses palkadega - kui raha kaasata raskem, siis ka palka maksta raskem. Idufirmad on 2022. alates ettevaatlikumad ja koos sellega ka Eesti majandusele väga konkreetne mõju.

• Kuid siiski - läksin detailsemaid andmeid vaatama (lugege siin) ja isegi minule üllatuseks on suutnud idufirmad veidi siiski palgamakse tõsta. Väga tugev tulemus, arvestades üleilmset rahastuse jahtumist.

  

• Fun fact - vaatasin, et Bolt ja Wise tasuvad kahe peale pea 80 miljonit eurot aastas tööjõumaksudena. Mõelge korra - need ettevõtted suudavad tõsta välisinvestoritelt raha ja loovad Eestis töökohti. Ainuüksi otsese maksutuluga maksavad nad 10 000 pensionäri aastase pensioni! Ja kaudsem mõju on veel suurem.

• Seega Eesti majanduse edasine käekäik sõltub väga otseselt sellest, kuidas idufirmadelt siit edasi läheb.

• Siinkohal ehk ka sobiv mainida Planeet42 juhtumit. Ma tooks välja 7 mõtet:

  • Idufirmade fundamentaalne ülesehitus on võtta väga palju riske ja hinnanguliselt pooled peaks ka ebaõnnestuma.

  • Probleem on selles, et kui võtta 10-aastane investeerimishorisont, siis need probleemid ei juhtu ajas hajutatult, vaid kõik korraga - kui tuleb kriis.

  • Viimased 6-7.a. on Eesti idufirmade hulgas ebanormaalselt vähe põhjaminekuid toonud, neid lihtsalt statistiliselt peaks olema rohkem.

  • Ma olen väga positiivselt Eesti idufirmade ökosüsteemi suhtes meelestatud, meil on siin Euroopa üks tugevamaid keskkondi tekkimas. Kuid oleks väga loogiline, et idufirmade sulgemisi tuleb 2-3 aasta jooksul rohkem kui varasemalt.

  • Ma ei tea Planeet42 detaile piisavalt, et osata hinnata, mis seal valesti läks. Aga küll saab see ka selgemaks ja siis saab anda hinnanguid. Mitte praegu.

  • Ma mõtlesin pikalt, millise kapitalistruktuuriga ehitada Arbonics. Me proovime sturktuurselt muuta ühte majandusvaldkonda ja see eeldab, et tuleb võtta väga suuri riske. Ma arvan, et umbes 2027 paiku saadakse selgemalt aru, mida me teeme. Seetõttu ka otsustasin, et see sobib investeerimiseks ainult professionaalsetele investoritele - väikeinvestor ei suuda neid riske mõõta. Seega on meil ainult kolm investorit ja minimaalne pilet 1 miljonit eurot.

  • Kui väikeinvestor tahab investeerida idufirmadesse, siis peaks tal olema portfell vähemalt 10-st ettevõttest, et hajutada risk.

k930

• Kuulge, pikaks läheb. Mul oli plaanis ka katta veel kinnisvara ja Eesti geopoliitilised riskid, aga ma jätan need järgmiseks korraks. k930 alustamise üks mõte oli see, et kirjutada ainult siis kui midagi öelda on (unustades regulaarsuse vajaduse) ja julgeda mängida formaadiga.

• Aga tulles tagasi JP küsimuse juurde, et mida k930 tähendab?

• See on vastus küsimusele “Kui palju kaalub üks Bitcoin?”. Päris kummaline küsimus, aga see peegeldab ka k930 algset mõtet - proovida mainstream küsimustest minna edasi ja küsida paar kihti sügavamaid küsimusi.

• Selle küsimuse mõte oli selles, et me oleme harjunud mõõtma kõike rahas. Enamasti siis euro või dollar. Aga ajal kui keskpankurid selliselt raha hävitavad, kas see ei ole mitte vale mõõtühik?

• 2021. märtsis oli Bitcoin 56000 dollari juures ja siis sai ühe bitcoini eest 930 grammi kulda. Siit ka nimi k930. Bitcoin on vahepeal Ameerika mägedel sõitnud, kuid praeguseks 60000 dollari juures, ehk justkui tõusnud hinnas.

• Samas, kuld oli 2021.a. 1700 dollari juures ja praeguseks 2500 dollarit. Ehk et kuld on tõusnud rohkem ja ühe bitcoini eest saab vaid 730 grammi kulda.

  

• Nii aastal kui 2021. kui ka täna on minu jaoks väga palju huvitavam küsimus, mis on bitcoini ja kulla omavaheline suhe tulevikus, selle asemel et neid võrrelda lepalehtedega.

Kristjan