Elamine tulevikus

1.

Jeff Bezos ütles oma Amazoni karjääri viimases otsas, et ta töötab 2-3 aasta kaugusel tulevikus. Ta on suutnud pea kõik päevakajalised otsused delegeerida tegevjuhtkonnale ning saab ise mõelda ettevõtte pikaajalisele arendamisele.

Vaadake, ma päris Jeff Bezos ei ole. Aga mul on umbes samamoodi.

Päikeseprillid on, vahva särk on, kaaslane on, õhtuks plaanid on.

Ma olen avastanud samuti, et elan väga palju tulevikus. Investeerimise puhul on see väga oluline, sest aktsiaturud vaatavad alati 6-9 kuud ettepoole. Pead alati suutma mõelda, mis järgmiseks juhtub, mitte mis tänane seis on.

Samamoodi tuleb mõelda ettevõtluses, isegi veel pikemalt ettepoole. Wayne Gretzky ütles oma hokiedu põhjusena: “teised uisutavad sinna kus litter on, mina sinna kuhu litter on liikumas”.

2.

Aga ma olen väga pikalt oma aju treeninud selleks, et tuleviku suunas elada. Mulle tundub, et enamus inimesi elab pigem olevikus ja ehk isegi minevikus. Eks inimese aju standardversioonis on ju selleks ilmselt loodud.

Budistlik loogika on väga palju põhinemas hetkes olemisele ning paljudes elu tahkudes see on ka ehk parim lahendus. Seega olevikus olemisele ei saa midagi ette heita. Ning olen õppinud ka õigetes punktides tuleviku vahepeal kinni panema ja olevikus kulgemise nautimisele kogu tähelepanu jätma.

Aga ma pean tunnistama, et elamine tulevikus on päris sageli väga üksildane. Kui teised inimesed on oma mõtetega olevikus, siis on neil minu juttu üsna raske mõista. Palju lihtsam oleks kirjeldada seda, mis praegu näha on, kui seda mis tulevikus juhtuma võiks hakata.

Ühe näitena kasvõi praegune elektrihinna tohutu tõus. Kirjutasin sügisel enne hinnarallit siia postituse “Karm talv”. Oli siis juba näha, et see on juhtumas. Täna ausalt öeldes see teema mind väga enam ei huvita, sest kevadeks-suveks tuleb väga suure tõenäosusega elektri hind alla ja teema on maas.

Seega üksik olek on loogiline, oled ju pidevalt justkui nihkes teiste suhtes.

Aga mulle see meeldib. Igaühel on võimalus valida oma tee.

K930 kui uudiskiri ei oma ka mingeid muid ambitsioone kui huvitavalt mõtlevatele inimestele pakkuda mõned huvitavad mõtted. Seega teemade kohandamist lugejanumbrite kergitamiseks ei tule, kirjutan ka edaspidi vaid sellest mis endale huvi pakub.

3.

Tulevikus elamine on alati ju visioon või prognoos. Kindlat kõneviisi ei saa kasutada. Ja loomulikult tuleb eksimusi ka tuleviku vaatamisel. Ma olen ca. 4. aastat rääkinud aktsiate kõrgetest hinnatasemetest ja sellest, et keskpankade moonutused loovad suuri riske kogu finantsüsteemile.

Aktsiad on selle aja rühkinud muudkui kõrgemale ning alles nüüd tundub, et see mudel hakkab ventilaatori juurde nihkuma.

Kuid tulevikus elamist tulebki mõelda tõenäosuse läbi. Erinevatel trendidel on erinevad tõenäosused. Ma näiteks näen võimalust, et keskpankade rahatrüki varjukülg võib tulla ka nii karm, et tulevad massrahutused ja riigikord muutub päris mitmetes riikides. Kuid selle tõenäosus lähiaastateks ei ole kõrgem ehk kui 30%.

Samas sai eelmisel kevadel käivitatud MTÜ Elav Tänav (veeb / FB). Selle põhjuseks oli mu veendumus, et linnaruum muutub inimsõbralikumaks nagunii. See, et 10. aasta jooksul see juhtub, on minu silmis Euroopa pealinnades 95% tõenäosusega. Ja selle asemel, et Tallinn oleks siin sabassörkija, võiks seda trendi võimendada ka Eestis.

Viimane mõte. Rääkisin eile Dr. Jackiga, kes viitas ka oma Twitteri postitusele:

Dr Jack Kreindler @drjackUK

London's Past the Peak: Precisely a year since last winter's NHS COVID peak it's still tough but not end of days with Omicron & vaccines. Hopefully final scores now to last winter: 231% cases. Yet... 52% in hospital (>4x better) 20% mechanically ventilated (>10x better)

Tema arvates Londonis on Omicroni toel tipp tehtud. Ja kuna 95+% inimestest seal tema arvates juba antikehadega, siis kevadeks võib seal teema täiesti maas olla. Omicron kui looduslik vaktsiin. Loodusele aitas nendest antivaxx jopedest.

Samal ajal Londonis on praegu 15% kõikidest inimestest covidis. 15%! Mul oli just kõne Londoni partneritega - nende poolt 7 inimest kõnes. Küsisin, et kui palju neil kamba peale tuttavaid praegu Omicroni saanud? Arvasid, et umbes 100. Kas mõni neist raskelt haige? Mitte ükski.

Viroloogia pole kaugeltki minu ala, kuid Eesti jaoks võiks olla loogiline järgmine. Oleme Londoni suhtes viitajaga maas, seega ehk meie tipp on 1-2 kuu pärast. Seni kütab numbreid üles ja korralik paanika meedias. Ja siis suveks on meil karjaimmuunsus ja covid suuresti teemana maas.