k930 #18: Karm talv

Kas kerkivad kütuse- ja küttehinnad ajavad inimesed talvel rahutuks?

1.

Juunikuises uudiskirjas #10 tõin teemaks inflatsiooni. Teema oli siis vähem kuum, kuid hinnad on kruvinud sellest ajast tempokalt ja see ka tänaseks teemaks.

Vaadake, mis toimub Euroopas gaasi hinnaga:

Peamiseks põhjuseks on juunikuises uudiskirjas toodud põhjused. Riigid on eelarved suurde miinusesse ajanud, et stimuleerida peale koroonat majandust ja samal põhjusel ka väga hoogsalt raha trükkinud. See kõik on pärmina kergitanud lõpptarbija nõudlust ning kui juurde panna tarneprobleemid, siis ongi hinnatõusud tulemiks.

Kindlasti on Euroopa gaasihindade üheks põhjuseks ka Venemaa vähenenud tarned, kuid energiatarnega on probleeme üle maailma, ka Hiinas on näiteks kivisöe tarnetega tõsised probleemid.

2.

Ilus sügisilm oli nädalavahetusel, päikseline ja soe.

Ühe kuu pärast ei ole ilm soe, kahe kuu pärast veel vähem.

Ei, siin ei läinud ilmablogiks. Asi on selles, et külmad ilmad toovad ka kerkinud küttearved. Ning ülaltoodud joonist vaadates võib talv tulla Euroopas päris murelik.

Kusjuures huvitava (ja ka ebameeldiva) nüansina - jõukamate riikide tegevus on peamine põhjus hindade kerkimise taga, kuid vaesemaid riike lööb see rohkem. Toit + energia moodustavad rahakotist suurema protsendi.

Ma võin siin ratsionaalset analüüsi harrastada ja ka leida põhjused hinnatõusu taga, kuid kui keskmine inimene hakkab talvel saama oluliselt kõrgemaid küttearveid, siis on ta lihtsalt pissed off ja mingi lödise ratsionaalse arutelu soovitab ta mul põlema panna.

Mäletate Araabia kevadet 2011.a.? Tuneesiast sai see alguse ja oluliseks põhjuseks oli toona toimunud toiduainete hinnatõus.

Venemaa hõõrub praegu käsi - kasvav gaasihind toob ka tulu, kuid veel suurem rõõm on ilmselt Euroopa destabiliseerimisest. Selline hindade tõus ajab inimesed pahaseks ning me juba näeme seda, et üle Euroopa trollivõrgustikud juba proovivad pinget kasvatada. Tuues süüdlaseks rohepööret ja riikide saamatust.

Püsivad lugejad ilmselt juba teavad, et ma ei pea riiklikke toetusmeetmeid keskmisena just väga efektiivseks. Aga soovitus ka Eesti Valitsusele - proovige seda pinget ennetada ja lubage juba praegu küttehindade tõusu (osalist?) hüvitamist sellel talvel. Võitlus on juba alanud.

3.

Vaadake seda joonist, kui ühtlaselt peaks liikuma keskpankade intressimäär ja inflatsiooninäitaja:

Holger Zschaepitz @Schuldensuehner

Just to put things into perspective: The last time #inflation was >4%%, the key interest rate was 6%; Today, it remains pegged at 0%.

Praeguseks on inflatsioon 4% juures ja keskpankade intress ikka 0%. Keskpankurid räägivad, et praegune inflatsioon on ajutine, kuid on ju ilmselge, et nad ise ka seda ei saa uskuda. Tuleb ka meelde tuletada, et keskpankurid on endale riigist sõltuvalt seadnud ca 2% juurde jääva inflatsiooni eesmärgi.

Mis siis toimub? Augustis tegin juttu kiiresti kerkinud riigivõlgadest. Ma arvan, et keskpankurid on omavahel vaikiva kokkuleppe teinud, et on valmis taluma keskmisest (ja ka eesmärgist!) kõrgemat inflatsoonimäära. Riigivõla tase on muidu midagi sellist, mis on juba liiga kõrgele kerkinud.

Nad ei saa seda avalikult välja öelda, sest inflatsioonihirm on juba kerkimas ja see lisaks sinna veelgi kütet.

Siin on üks häda selles, et inflatsioon on rohkem psühholoogiline kui matemaatiline - kui piisavalt suur hulk inimesi seda kardavad, siis nende käitumine inflatsiooni ka toob. See ei ole midagi mida kusagilt keskselt lihtsasti juhtida saaks.

Teine häda on selles, et inflatsioon kustutab küll võlga, kuid hävitab ka varasid.

Siin kusagil õhus on stsenaarium, et keskpankurid meisterliku osavusega juhivad selle situatsiooni õigesti ära. Kuid vaadates seda kuue mootorsae, nelja tõrviku ja kahe granaadiga žongleerivat tegelast, siis minu panus oleks pigem selle peale, et keskpankurid kaotavad lähiaastatel kontrolli.