Kui see muutuks nähtavaks, siis üks esimesi tegureid oleks intresside tõus - see tähendaks ka seda, et laenamine muutuks kallimaks.
Kui USA riigivõlg on juba üle 100% SKPst, siis praeguse 1,3% 10.a. võlakirja intressi juures oleks see kulu võla teenindamiseks ca 1,3% SKPst (ja veel rohkem riigieelarvest). Kui see oleks 5%, siis oleks juba hoopis teises suurusjärgus kulu, mis omakorda iga aasta suurendaks võlga.
Teine tegur on tõesti maksutõus. Kui seda USA näidet vaadata, siis riik on tõstnud väga oluliselt kulusid covidi tõttu ja samas just ettevõtted Q2 raporteerisid rekordilisi kasumeid - on üsna vältimatu, et see käär peab kuidagi kokku tõmbama.
Kuna pankade ja kindlustusseltside seotud kapitali ja reservid peavad olema suuresti investeeritud valitsusvõlga, siis peaks intresside tõstmine viima omakapitali ja reservide (kui) suure vähenemiseni? Kes arvutas?
''Huvitaval kombel on see kasvanud riigivõlg praegusel hetkel “nähtamatu”.''
Täpselt!!!
Vaatasin eile Kreeka majandusnäitajaid. Pandeema algusest on SKP miinuses, töötus -15%, eelarve defitsiit -9,7% SKP -st ja riigivõlg 205% SKP -st. Minu arvates ei ole sellel riigil mitte mingisuguseid positiivseid tuleviku perspektiive. Samuti ohtlikult suur riigivõlg on Itaalial, Hispaanial ja Pranstusmaal.
Kuidas peaksid turud sellisele NÄHTAVALE teadmisele siis reageerima? Ootama maksukoormuse tõusu võlariikides? Ootama madalate intresside = inflatsiooni = kõrge tööhõive jätkumist?
Kui see muutuks nähtavaks, siis üks esimesi tegureid oleks intresside tõus - see tähendaks ka seda, et laenamine muutuks kallimaks.
Kui USA riigivõlg on juba üle 100% SKPst, siis praeguse 1,3% 10.a. võlakirja intressi juures oleks see kulu võla teenindamiseks ca 1,3% SKPst (ja veel rohkem riigieelarvest). Kui see oleks 5%, siis oleks juba hoopis teises suurusjärgus kulu, mis omakorda iga aasta suurendaks võlga.
Teine tegur on tõesti maksutõus. Kui seda USA näidet vaadata, siis riik on tõstnud väga oluliselt kulusid covidi tõttu ja samas just ettevõtted Q2 raporteerisid rekordilisi kasumeid - on üsna vältimatu, et see käär peab kuidagi kokku tõmbama.
Kuna pankade ja kindlustusseltside seotud kapitali ja reservid peavad olema suuresti investeeritud valitsusvõlga, siis peaks intresside tõstmine viima omakapitali ja reservide (kui) suure vähenemiseni? Kes arvutas?
''Huvitaval kombel on see kasvanud riigivõlg praegusel hetkel “nähtamatu”.''
Täpselt!!!
Vaatasin eile Kreeka majandusnäitajaid. Pandeema algusest on SKP miinuses, töötus -15%, eelarve defitsiit -9,7% SKP -st ja riigivõlg 205% SKP -st. Minu arvates ei ole sellel riigil mitte mingisuguseid positiivseid tuleviku perspektiive. Samuti ohtlikult suur riigivõlg on Itaalial, Hispaanial ja Pranstusmaal.
Täpselt nii. Eks nüüd on lihtsalt aja küsimus, millal turgude tähelepanu sellele läheb.