Taavi Tamkivi ja Kristjan Lepik analüüsivad vestluse käigus Eesti koroonanumbreid. Kuigi kevad tuleb väga raske, peaks suvi tulema oodatust palju parem.
Karjaimmuunsust võib oluliselt mõjutada muteerunud tüvede levik ja nende allumine vaktsiinidele.
Worst case scenario oleks kui viirus kogu aeg muteeruks ja muteerunud tüved ei alluks vaktsiinidele. Selisel juhul oleks viirus liikvel nagu gripp aga palju nakkavam ja ohtlikum.
Taavi ja Kristjan te jätate vaksineerimise tõhususe juures arvestamata isolatsiooni mõju.
Hetkel on nakatunute hulgas vanem vanusegrupp alaesindatud -- nad on isolatsioonis. Seega esimese 180 000 inimese vaksineerimise järel on paradoksaalne olukord. Suremus ja haigestumine ei vähene. Lapselapsed saavad lihtsalt vanavanemate juures käia. Ja see võib tuua kaasa suurema hospitaliseerimise hulga maapiirkondades, kus on väga kõrge keskmine vanus.
Edasi ei vähene suremus ja haiglaravi kohtade arv sellepärast, et riskigrupist väljas pool on suremuse ja haigestumise näitajad üsna ühtlased. Seega Eesti ainus viis kriisist välja on vaksineerimine. Kui 70% ei tule hilissügiseks ära, siis võime näha veel kolmandatki koroonalainet, mis võib olla isegi sama suur kui teine. Need kes on vaksineeritud vilistavad igasugustele piirangutele ja see laieneb ka nende vaksineerimata sõpruskondadele. Seega on valitsuse käitumine kriitiline. Eesti kas õpib oma teise laine vigadest või me jääme nende lollide hulka, kes peavad kolmandatki korda miljardeid laenama.
Karjaimmuunsust võib oluliselt mõjutada muteerunud tüvede levik ja nende allumine vaktsiinidele.
Worst case scenario oleks kui viirus kogu aeg muteeruks ja muteerunud tüved ei alluks vaktsiinidele. Selisel juhul oleks viirus liikvel nagu gripp aga palju nakkavam ja ohtlikum.
Taavi ja Kristjan te jätate vaksineerimise tõhususe juures arvestamata isolatsiooni mõju.
Hetkel on nakatunute hulgas vanem vanusegrupp alaesindatud -- nad on isolatsioonis. Seega esimese 180 000 inimese vaksineerimise järel on paradoksaalne olukord. Suremus ja haigestumine ei vähene. Lapselapsed saavad lihtsalt vanavanemate juures käia. Ja see võib tuua kaasa suurema hospitaliseerimise hulga maapiirkondades, kus on väga kõrge keskmine vanus.
Edasi ei vähene suremus ja haiglaravi kohtade arv sellepärast, et riskigrupist väljas pool on suremuse ja haigestumise näitajad üsna ühtlased. Seega Eesti ainus viis kriisist välja on vaksineerimine. Kui 70% ei tule hilissügiseks ära, siis võime näha veel kolmandatki koroonalainet, mis võib olla isegi sama suur kui teine. Need kes on vaksineeritud vilistavad igasugustele piirangutele ja see laieneb ka nende vaksineerimata sõpruskondadele. Seega on valitsuse käitumine kriitiline. Eesti kas õpib oma teise laine vigadest või me jääme nende lollide hulka, kes peavad kolmandatki korda miljardeid laenama.